Meeskonna suhted organisatsiooni kriisis

Ettevõtte – või organisatsioonisisesed suhted on sageli mõõdikuks, mis peegeldab ettevõttesisest stabiilsust ja ühtsust ning mis kriisi vallandudes kiirelt muutustesse läheb. Reeglina on konfliktid meeskonnas kriisi ajal sagedasemad ning intensiivsemad. Seda põhjustab üldine ebakindlus ning pingeseisund töötajate seas.

Kriisiolukorras ei ole raske tuvastada, et “kriisiteema” muutub teiste firmasiseselt arutletavate teemade hulgas töötajate seas juhtivaks. Juhtide jaoks on siin oluline teada, millistele inimtüüpidele peaks oma alluvate hulgas pöörama enam tähelepanu, et nende käitumine ei muutuks destruktiivseks organisatsiooni või nende endi suhtes.

  • TÜHJAKSRÄÄKIJA

Paljud inimesed peavad kriisisituatsioonis ennast “tühjaks rääkima“. Mis on arusaadav ja positiivne, kui see aitab inimesel end maha laadida ning seejärel efektiivselt edasi toimida. Osade inimeste jaoks on aga “väljarääkimise vajadus” pidev ega lõpegi otsa. Selline inimtüüp vajab suhtlemispartner(it)eid. Ta on valmis rääkima üht ja sama juttu (arutama üht ja sama teemat) korduvalt ja väsimatult. Reeglina vajab ta seda, et rahuneda, luua peas korda. Kahuks aga aitab see vaid lühikeseks ajaks.

Kahtlemata on selline inimtüüp väsitav, destruktiivne ning pingeid tekitav teistele töötajatele. Kahtlemata kasvab koormus ka juhile, kuna sageli pöörduvad teised töötajad selle probleemiga juhi poole ning ka kõnesolev töötaja kasutab reeglina igal võimalikul hetkel „juhi kaasabi“, enese maha rahustamisel.

NÕUANDED JUHILE:

Põgenemine sellise töötaja eest (vältimine) on juhi enda seisukohalt küll õigustatud, kuid juhina nõrkust väljendav, kuna selge on, et  keegi peab selle teemaga tegelema. Töötajad ootavad seda reeglina juhilt, kes selle vastutuse eest põgenedes seab ohtu oma autoriteedi. Organisatsiooni sisekliima säilitamise/taastamise seisukohalt tuleb sellisele inimesele anda mõned päevad puhkust või omades efektiivseid inimeste juhtimise tehnoloogiaid „ravida kohapeal“.

  • KOGUJA

Koguja on vastupidine töötaja tüüp on eelmisele, ta eelistab asju enda sees hoida. Eriti “raskeid teemasid”. Tema jaoks, vastupidi, on kriisiteema ülestõstmine tasakaalust välja viiv. Ta ise eelistab sellele mõtlemist vältida ja veelgi vähem soovib ta seda kellegagi arutada.

NÕUANDED JUHILE:

Selline töötaja võib märksa suuremal määral kriisiajal kannatada saada, kuna reeglina on suhteliselt raske „lülitada ennast välja“ teemast, mida enamus sinu ümber pidevalt arutab. See võib olla psühholoogiliselt väga koormav. Samuti ei peeta raskete teemade sisemist kogumist eriti heaks psühholoogilise tervise seisukohalt (juhul, kui muidugi töötajal puuduvad efektiivsed isiksuslikud strateegiad sellega tometulekuks).

Tuleb meeles pidada, et kriisid on möödapääsmatud ja sellepärast tuleb kriisi ennetades mõelda/jälgida, kuivõrd organisatsiooni suhted ja suhtlemisviisid on kriisisituatsioonis ohustatud.  Kui organisatsioonis on olemas aktiivne opositsioon juhtkonnale või inimesed, kes võivad õhutada negatiivseid emotsioone, siis nende juhtimise raskused võivad organisatsiooni eduka kriisist väljatuleku seada suure küsimärgi alla. Seega tuleb suhete juhtimisega kahtlemata tegeleda ennetavalt, et juhil oleks kriisi puhul “tagala kindlustatud” või vähemalt juhitav.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga