Kriis (kreeka keeles: κρίσις) on olukord, mis nõuab muutmist ning võib esineda isiklikul või sotsiaalsel tasandil. See võib olla traumaatiline või pingeline muutus inimese elus või ebastabiilne ja ohtlik sotsiaalne situatsioon poliitilises, sotsiaalses,  majanduslikus, sõjategevuses, või oluline looduskeskkonna nähtus, millega kaasneb ähvardavalt järsk muutus. (Allikas: Wikipedia)

Paanikahoog on paanikahäirele iseloomulik haigushoog. Hoog algab kiiresti ja sellega kaasnevad tugevasti väljendunud kehalised ja kognitiivsed sümptomid: südamepekslemine, higistamine, värin kehas, lämbumistunne, kägistamistunne, valu rinnus, iiveldus, kõhuvalu, peapööritus, minestustunne, käte või jalgade „ära suremine, külmavärinad, derealisatsioon või depersonalisatsioon, enesevalitsuse kaotamine või hirm hulluksmineku ees, surmahirm. Paanikahoog kestab mõnest minutist mõne tunnini. (Allikas: Ravijuhend.ee)

Depressioon on haigus, meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvideringi kitsenemine ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Depressioon kujuneb tavaliselt pikema aja vältel järk-järgult ja erinevate tegurite koostoimel. Depressiivseid häireid iseloomustab püsiv kurbuse või lootusetuse tunne, ajutised enesetapumõtted või teod ja igapäevase ühiskondliku ja töise tegevuse funktsiooni-kahjustused.

Depressiooni tundemärke on palju, kuid see on äärmiselt variatiivne haigus ning haigel ei pruugi kõik sümptomid avalduda. Mõned levinumad füüsilised sümptomid, mis võivad esineda kombinatsioonis või üheaegselt: unetus või liigne unisus, isutus või õgimissööstud, sõltuvushäired, füüsiline ebamugavustunne ja pinge, tähelepanu ja keskendumisvõime langus, energiataseme langus, väsimus ja üldine kurnatus, südamepekslemine, püsivad valud, iiveldus ja peapööritus, seedehäired, hingamisraskused ja surumistunne rinnus, liigne higistamine, libiido langus. Psüühilised sümptomid: kurvameelsus, meeleheide, masendus, rusutud meeleolu, võimetus tunda rõõmu, madal enesehinnang, väärtusetuse tunne, huvipuudus, apaatsus, suhtlemisprobleemid, süütunne, ärevus, negatiivne mõtlemine, pessimistlik tulevikunägemus, eneseusalduse puudumine, kergesti ärrituvus, erutuvus, rahutus, kergesti vallanduvad nutuhood, luulud, enesetapumõtted või –katsed, enesevigastamine. (Allikas: Wikipedia)

Lihtsast ärevusest saab ärevushäire siis, kui see hakkab inimese eluga toimetulekut häirima. Ärevushäirega kaasnev ärevus on väga tugev või kestab väga kaua ja võib viia foobiate tekkimiseni. Ärevushäire peamisteks sümptomiteks võivad olla tugev ja põhjendamatu hirm mingi situatsiooni või objekti ees, hingeldamine, südamepekslemine, vererõhu tõus, värinad või vappumine, higistamine, lämbumistunne, iiveldus, ebameeldiv tunne kõhus, peapööritus, tuimus, kuuma- ja külmahood, surmahirm, hirm kaotada kontrolli või minna hulluks, reaalsustajuhäire või eemalolekutunne. (Allikas: Ravijuhend.ee)