Praeguse koroona viiruse põhjustatud kriisisituatsioonis näeme inimestega töötades, et ärevuse ning paljude teiste negatiivsete emotsioonide seas kerkib inimestes esile ka süütunne. Paistab lausa, et süütunne on üks meie kaasmaalaste lemmikuid negatiivseid tundeid – ikka oskame mõelda, et ma ei olnud/ei ole piisav, et ma oleksin pidanud teadma, oskama, suutma jne. Süütundes, selle tekkest ja sellega toimetulekust kirjutab põhjalikult oma 13.aprilli Postimehe artiklis Kätlin Konstabel. Muidugi on süütunne normaalne, kui oleme põhjustanud teisele inimesele kannatusi. Kuid samuti on normaalne, et piiratud ressursside olukorras hoolitseme eelkõige enda ja oma lähedaste eest, mis aga paratamatult võib tähendada teiste ilmajäämist, võtkem näiteks kasvõi toidu või maskide varumist. Süütunne on meile ühiskonnana eksisteerimiseks vajalik, sest see paneb mõtlema eetikale, moraalile ning aitab vajalikul juhul oma kriisis ilmnevat isekust talitseda. Samas on süütunne lihtsalt negatiivse tundena inimest tarbetult kahjustav, kui sellel puudub isiklikult või ühiskondlikult kasulik väljund. Süütunde endasse korjamine võib päädida sügava halvava häbitundega, mis võib inimeselt tervikuna eneseväärikuse röövida.
Kätlin Konstaabel annab esmaseks soovituseks süütundega toimetulekuks reegli, et kui oled teinud midagi halvasti, siis proovi teha midagi head. Seda head tegu ei peagi ilmtingimata tegema inimesele, kelle ees end süüdi tunnete. Oluline on märgata enda ümber abivajajaid ja neid aidates meid terve ühiskonnana kriisi võimalikult positiivse lõpplahenduseni aidata. Muidugi tuleb süütunde vältimiseks kasuks, kui sa oma süütunnet tekitavat käitumist enam ei korda ning valid tegutsemiseks kõigipoolselt parimad lahendused.
Ning kui süütunded ikkagi meelerahu tahavad röövida, mõtle, kas sa oma parimat sõpra süüdistaksid sama karmilt. Mõtle, millist nõu sa oma sõbrale annaksid. Keegi meist pole täiuslik. Süütunde tundmise asemel püüame igaüks mõelda, kuidas me saame üksteist märgata, toetada ja omalt poolt teha veidi rohkem kui peab, pingutada üks „samm“ lisaks, et käesolevast keerulisest kriisiajast võimalikult kiiresti ja võimalikult väheste kaotustega üheskoos välja tulla.
(Allikas: Tartu Postimees 13.04.20)
Lisa kommentaar